Banner
Nav Menu
Sidebar

Author: Ron Graham

bislama

Hao Nao Bambae Yumi Usum Laef blong Yumi
—blong presem God?

Long lesen ya, yumi lanem se yumi mas usum tingting blong yumi blong savegud wod blong God. Biaen, yumi mas usum wod ya blong jenisem fasin blong laef blong yumi mekem se laef ya i gudwan. Nao yumi mas usum laef ya blong presem God mo leftemap nem blong hem.

Tufala Stori

Ol laen blong Isrel mo Juda, sam oli go wok slef long Babilonia finis, mo sam oli haed long narafala kantri finis. Biaen, longtaem i pas finis, ol laen blong Isrel mo Juda oli kambak bakagen long Jerusalem blong hadwok blong stanemap Jerusalem bakagen (Nehemiah 8:8-12).

Ol famle blong Levi oli pris. Sam pris ya oli tijim ol pipol long Jerusalem mekem se oli savegud loa blong God. Nao wan pris ya, i leftemap voes blong hem, i ridim buk ya we i gat loa blong God long hem, olsem we Moses i bin ritim longtaem bifo. Pris ya, i eksplenem mo transletem tok long buk ya, i mekem i klia. Nao ol pipol we oli harem toktok blong God, oli krae mo wota blong ae i ron.

Be dei ya i tabu, nao ol pris ya oli leftemap tingting blong olgeta mekem se oli mekem lafet mo seraot kakae. Nao oli hapi tumas from oli savegud ol wod blong buk blong loa. Long dei ya oli statem niufala laef. Yes, hemia wan spesel dei long histri blong Isrel.

Nao sam senturi i longtaem i pas finis long Jerusalem, narafala dei i kam we i spesel tu. Dei ya, i dabolem histri from i sem stori bakegen. Hemia dei blong Pentekos i kam ten dei afta Jisas i bin go antap long heaven. Long dei ya, ol aposol oli bin telemaot gudnius blong Jisas long plante man Isrel (man Jiu) se oli kam long Jerusalem long ol narafala kantri.

Nao ol aposol oli eksplenem mo transletem tok long buk ya Oltestamen we ol profet oli ritim finis. Ol man Jiu ya, oli lanem mo savegud se Oltestamen i tokbaot Jisas Kraes nao tok ya i klia. Oli sore tumas from oli harem se Jisas i ded long kros finis from sin blong olgeta.

Nao oli tanem tingting from sin blong olgeta, mo evriwan i bin baptaes long nem blong Jisas Kraes, mekem se God i save tekemaot ol sin blong olgeta. Afta, oli lesengud long wanem ol aposol oli tijim olgeta. Long ol haos blong olgeta, oli seremaot kakae, mo oli hapi tumas olsem bubu blong olgeta long faswan stori (Wok 2:36-47).

Tufala stori ya i soemaot se taem yu kambak long God, yu safa sori, be afta God i save mekem yu hapi tumas, mo yu kam fren blong hem. Naoia i gat trifala samting we yumi mas mekem:

1 Usum Tingting blong Yu long Trutok blong God

Baebol i talem se, "I gud yu lesin gud, nao bambae mi tijim yu long ol tok we ol waes man oli stap talem. Yu mas stadi gud long ol tok ya blong olgeta," (Ol Proveb 22:17, 23:12). Yumi i gat ol tija oli stap. Nao oli save eksplenem toktok blong Baebol blong helpem yumi savegud toktok ya. "Oli stap talemaot mining blong tok ya, blong olgeta man oli save" (Nehemaea 8:8).

Tu, yumi save lukluk Baebol yumi nomo, olsem ol man Berea: "Long Berea, ol laen blong Isrel oli glad moa blong tingbaot ol tok blong Pol mo Saelas... Oli wantem tumas blong harem tok blong tufala, mo evri dei, oli stap ridimgud ol tok blong Baebol, blong faenemaot se ol tok blong tufala i tru no i no tru." (Wok 17:11). "Yufala i mas kam we yufala i wantem tumas tok blong God we i klin gud, olsem pikinini we i jes bon i wantem titi tumas. Tok ya i save mekem yufala i kam strong, nao bambae God i sevem yufala" (1Pita 2:2).

Be naoia, yumi mas luklukgud from sam tija oli giaman nomo. "Hem bambae i yusum evrikaen trik we oli no stret, blong i giaman long ol man ya we oli blong lus. Olgeta ya oli blong lus from we oli no wantem lavem trutok, be trutok ya nomo i rod blong God i sevem olgeta" (2Tesalonaeka 2:10). Tingting blong yumi i mas lavlavem trutok blong God. Biaen bambae yumi stap hapi mo fren blong God, from God i blesem yumi mekem se yumi savegud tingting blong hem.

2 Usum Trutok blong God long Laef blong Yu

Plante man oli no wantem luklukgud long Baebol mekem se oli kasem save blong tingting blong God. Be long ples blong Baebol, oli laekem tumas ol tingting blong olgeta nomo. Nao from samting ya, bambae oli no save usum toktok blong God blong jenisem laef blong olgeta.

Jisas i talem se ol man we oli usum trutok long laef blong olgeta, oli olsem wan waes man we i bin stanemap wan haos long bigfala ston we i stap long graon aninit haos ya blong mekem haos i strong agensem hariken.

"Man we i harem ol tok ya blong mi, nao i stap mekem ol samting we mi mi talem, hem i olsem wan waes man we i wokem fandesen blong haos blong hem antap long wan bigfala ston. Nao biaen, taem ren i kam, mo wota i stap ron bigwan, mo win i blu, i stap kilim haos ya, be haos ya i no foldaon, from we man ya i wokem fandesen blong hem antap long bigfala ston (Matiu 7:24-25)

Mo Jisas i talem se, “?Weswe yufala i stap singaot mi se, Masta, Masta, be yufala i no save mekem ol samting ya we mi talem long yufala?” (Luke 6:46-49).

3Usum Laef blong Yu blong Leftemap Nem blong God

From wanem yumi studi trutok blong God mo usum trutok ya blong mekem laef blong yumi i stret gud long ae blong God? Maet yu ansarem mi olsem, 'Blong mekem mi mi hapi mo laef blong mi i naes.' Yes, hemia nao. Be i gat narawan ansa i gud moa: "Yufala i mas yusum bodi blong yufala blong leftemap nem blong God." (1Korin 6:20).

Hemia stamba tingting biaen long laef: "I gud yumi ol man blong jos, bambae yumi evriwan i joen wetem Jisas Kraes blong leftemap nem blong God i go antap oltaem, gogo i no save finis. Amen." (Efesas 3:21 Revelesen 1:6).


Written in Bislama the national language of Vanuatu. Bislama is one of several creoles spoken in Australia and islands of the Pacific.

Copyright on print
Footer